Vedrudest ...
Vedrudest ...
Pmst on ju sedasi, et eri tugevusega vedrud on eri värvi.
Kas need värvid on eri tootjate lõikes standatsed ?
Kas igale värvile vastab ka mingi numbriline jäikuse väärtus ?
Kas on kuskile ka mingit teadmust, millise tugevusega vedru käib kõige paremini millise amordi õliga koos, või on see puhtalt kõhutunde teema ?
Kas erinevate bagide vedrud on ristkasutatavad ?
Kas need värvid on eri tootjate lõikes standatsed ?
Kas igale värvile vastab ka mingi numbriline jäikuse väärtus ?
Kas on kuskile ka mingit teadmust, millise tugevusega vedru käib kõige paremini millise amordi õliga koos, või on see puhtalt kõhutunde teema ?
Kas erinevate bagide vedrud on ristkasutatavad ?
[url=http://www.geopeitus.ee/?p=200][img]http://www.geopeitus.ee/ug/gpnupp.gif[/img][/url]
Re: Vedrudest ...
1)värvid ei ole standardsed ja ka üks tootja muudab vahel oma käitumistkpihus kirjutas:Pmst on ju sedasi, et eri tugevusega vedrud on eri värvi.
Kas need värvid on eri tootjate lõikes standatsed ?
Kas igale värvile vastab ka mingi numbriline jäikuse väärtus ?
Kas on kuskile ka mingit teadmust, millise tugevusega vedru käib kõige paremini millise amordi õliga koos, või on see puhtalt kõhutunde teema ?
Kas erinevate bagide vedrud on ristkasutatavad ?
2)igale konkreetsele vedrule vastab mingi konkreetne jäikuse väärtus. Osad tootjad avaldavad seda, teised mitte. Avaldatud väärtus võib olla tõene, või siis mitte. Virkade inimeste nobedad näpud on maailmas kompileerinud vahel tabeleid erinevate tootjate vedrudest ja neid netti teistele vaatamiseks välja pannud. "spring rate chart" võib olla vihje sõber googlile. Või siis mitte. Lisaks võivad vedrud olla lineaarsed ja progressiivsed, viimased jälle erinevate karakteristikutega.
3)õli, kolvi aukude ja vedru suhe sõltub eesmärgist. Nende asjade suhte tulemus on vedrustuse omavõnkesagedus (natural frequency), mis on tuuninguelement nagu iga teinegi. Aga selge on se, et seda tuuningut tehakse mingisuguses "aknas", ehk megajäigale vedrule ei panda kunagi sigavedelat õli ja vastupidi.
Erinevad vedrud on ristkasutatavad, kui vaid läbimõõt ja pikkus enamvähem klapivad (s.t. kõik ei pruugi olla). Vähemalt onroad maailmas seda ristkasutust ka tihti pruugitakse, nt. oskavad toimivaid progressiivseid vedrusid teha ainult mõned valmistajad ja neid siis pruugivad ka teised. Samuti ei pruugi sinu lemmiktootjal olla just seda õige jäikusega vedru. Maailm on lai ja imeline
ma vastasin lihtsalt su küsimustele
ää siis sellepärast püssi (pulti?) põõsasse viska, funni võib hävida ka ilma täppisteaduseta ja tegelikult, nagu igas asjas, mida vähem sa tead, seda rahulikumalt magad
Aga jah, progressiivne vedru on selline, mille jäikus kokku surudes suureneb ja seda saavutatakse keerdude erineva vahega (tüüpiliselt ühes otsas tihedamad, teises harvemad keerud). Kokku surudes siis osad keerud puutuvad kokku ja langevad nö. "mängust välja", efektiivne keerdude arv väheneb ja vedru on jäigem.
ää siis sellepärast püssi (pulti?) põõsasse viska, funni võib hävida ka ilma täppisteaduseta ja tegelikult, nagu igas asjas, mida vähem sa tead, seda rahulikumalt magad
Aga jah, progressiivne vedru on selline, mille jäikus kokku surudes suureneb ja seda saavutatakse keerdude erineva vahega (tüüpiliselt ühes otsas tihedamad, teises harvemad keerud). Kokku surudes siis osad keerud puutuvad kokku ja langevad nö. "mängust välja", efektiivne keerdude arv väheneb ja vedru on jäigem.
Kui sa juba sellest rääkima hakkasid siis vitisid ehk mainida, millist kasu ma sellest progresiivsusest saan.ollo kirjutas:ma vastasin lihtsalt su küsimustele
ää siis sellepärast püssi (pulti?) põõsasse viska, funni võib hävida ka ilma täppisteaduseta ja tegelikult, nagu igas asjas, mida vähem sa tead, seda rahulikumalt magad
Aga jah, progressiivne vedru on selline, mille jäikus kokku surudes suureneb ja seda saavutatakse keerdude erineva vahega (tüüpiliselt ühes otsas tihedamad, teises harvemad keerud). Kokku surudes siis osad keerud puutuvad kokku ja langevad nö. "mängust välja", efektiivne keerdude arv väheneb ja vedru on jäigem.
[url=http://www.geopeitus.ee/?p=200][img]http://www.geopeitus.ee/ug/gpnupp.gif[/img][/url]
üldises plaanis võib progresiivset vedru võtta selliselt, et sul on 2/3 vedru keerdudest jäigem ja 1/3 pehmem, ehk raja tasasema osa peal (väikesed kühmud) töötab soft osa, masin püsib hästi paigas, vedrustus mängib ebatasasused hästi välja, tasase osa järgi sa satud hüpete osasse või suuremate ebatasasuste peale, seal töötab vedru juba sellises amplituudis, et vedru pehmema osa keerud surutakse piltlikult öeldes kokku ja tänu sellele rakenduvad jäigemad keerud, mis neelavad tugevamaid lööke ilma, et sul verdu "põhja" käiks. See on vaid üks (ilmselt enamlevinud) progresiivse vedru skeemidest.
O.
O.
onroadis, kus suuri hüppeid just üleliia ei ole (kui neid ise endale rajapiiretest ei moodusta), on suurim efekt see, et siledal maal otse sõites on vedru pehme ja neelab teekonarusi hästi, samas kiiretes kurvides ei kaldu liialt läbi, hakkab vastu. Progressiivsust saab muuta btw lisaks vedrule ka amordi kaldenurgaga, mida rohkem "lääpas" on amordid, seda progressiivsem (kuid sama vedru/amordi korral ka pehmem) on vedrustus. Amordi nurk muidugi muudab ka amordi jäikust progressiivselt, mitte ainult vedru.
Nii et tegelikult sul juba on progressiivne vedrustus, kui su auto amordid just 90-kraadise nurga all õõtsa suhtes ei paikne.
Nii et tegelikult sul juba on progressiivne vedrustus, kui su auto amordid just 90-kraadise nurga all õõtsa suhtes ei paikne.
nonii, tarkus hakkab tulema.
Nüüd tuleb leida X arv erinevaid vedrusid ja erinevate amordi õlidega katsetama hakata.
Nüüd tuleb leida X arv erinevaid vedrusid ja erinevate amordi õlidega katsetama hakata.
seda sama effekti saame ka stabika vardaga tekitada ?ollo kirjutas: samas kiiretes kurvides ei kaldu liialt läbi, hakkab vastu
[url=http://www.geopeitus.ee/?p=200][img]http://www.geopeitus.ee/ug/gpnupp.gif[/img][/url]
stabika puuduseks on aga asjaolu et ta paneb mõlema poole vedrustuse liikuma ühte poolt mõjutades. effekt kurvis on sama, konarustel mitte.
ur vedrusid ja õlisid on lademes.
ur vedrusid ja õlisid on lademes.
"Võidusõidu autol käivad võidusõidu tükid"
Balti MV võitja 2007;2009.
saue HOBIzone
droonipood.ee
random videos from random events
Balti MV võitja 2007;2009.
saue HOBIzone
droonipood.ee
random videos from random events